|
Esmaspäev, 12 Aprill 2010 11:32 |
|
|
|
Pühapäev, 04 Aprill 2010 21:20 |
Iga inimene, kes on kasvõi korra Koplisse trolliga sõitnud, teab, millise "elamusega" tegu on. Need 2 000 peret, kelle kodu asub täna kodutute öömajade ja süstalde vahetuspunktide vahel Kopli poolsaarel ja need tallinlased, kellel on asja siin asuvatesse lasteaedadesse, Kunstigümnaasiumisse, Mereakadeemiasse, Balti Laevaremonditehasesse või muudesse ettevõtetesse, on sunnitud taolisi "elamusi" päevast päeva üle elama. Linnavalitsuse kavatsus lühendada trolliliini nr 9 marsruuti halvendab nende tallinlaste elu- ja olutingimusi veelgi ning võib viia selleni, et Kopli poolsaar muutub ühtseks Kopli liiniks.
Hiljuti teatas linnavalitsus soovist pakkuda töötutele tasuta ühistranspordisõitu. Tänagi peab Maleva tänaval elav töötu Tõnismäele jõudmiseks vähemalt ühe korra ümber istuma ja varuma selleks üle poole tunni aega. Kui linnavalitsus hõrendab ja lühendab ühistranspordi liiklust veelgi, ei lähe sellel töötul seda soodustust enam vajagi - töötukassasse jõuab ta kiiremini jala, kui mitu korda ümber istudes ja kümneid minuteid peatustes oodates.
Kui linnavalitsus soovib, et elutingimused Kopli poolsaarel pareneksid ja trollidega veel keegi üldse sõidaks, peaks otsima võimalusi trolle tihedamini puhastada. Miks mitte töötute abil. Kokku hoidma peab linnavalitsus eelkõige enda tegevuskulude arvelt.
Selleks, et linnavalitsus kaalutleks veelkord oma otsust, saatsin täna abilinnapea Taavi Aasale ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise nõukogu esimees Toomas Vitsutile vastavasisulise arupärimise. |
|
Neljapäev, 25 Märts 2010 00:00 |
|
Tänasel linnavolikogu istungil algatsin enda ja teiste reformierakondlaste nimel eelnõud, mis võimaldab ühe pere lastel ühes lasteaias käia.
Igal Tallinnas elaval lapsevanemal, kes kasvatab mitut eelkooliealist last, peaks olema võimalus viia kõik oma lapsed samasse lastesõime või lasteaeda. Täna nii mõnigi neist on sunnitud hommikuti ja õhtuti meeletult rabelema, et viia oma lapsi mitmesse, tihti erinevates linnaosades asuvatesse lasteaedadesse.
Kui lapsevanem avaldab soovi, et kõik tema vastavas eas lapsed käiksid samas lastesõimes või lasteaias, on linna ülesandeks seda talle ka võimaldada. Seni on see olnud juhuse asi. Kehtiv kord kohustab lasteasutuste juhte lähtuma rühmade komplekteerimisel vaid ajast, millal lapsevanem vastava lasteaiakoha taotluse esitanud on ja millal laps seal käima hakkab.
Jääb vaid loota, et Tallinna linnavalitsusel leidub veel nii palju tõelist lapsesõbralikkust, et meie ettepanek arvesse võtta. Siis saaks juba alates uuest õppeaastast mitmed pered kõiki oma lapsi ühte lasteaeda viia. |
|
Reede, 05 Märts 2010 09:22 |
|
Detailplaneeringute menetlemisel tutvustatakse arendajate, arhitektide, projekteerijate mõttetöö tulemusi nii alguses eskiisi näol kui ka enne lõpliku otsuse langetamist. Miks mitte rakendada neid põhimõtteid ka teede rekonstrueerimise või ehituse puhul? Minu arvates aitab see igatpidi kaasa sellele, et linnaelanike raha eest (ümber) ehitatud tee vastaks nende vajadustele. Just sellest lähtuvalt korraldasin ma (peale üsna pikki ja pingelisi läbirääkimisi) eile koosoleku, kus Ristiku tänava rekonstrueerimise projekti autor tutvustas oma, linnavalitsuse poolt juba heaks kiidetud nägemuse.
Kohtumisel osalenud Pelgulinna elanikud tegid projekti osas selliseid märkusi:
* Väljasõidud Ristiku tänavale peaksid tagama piisava nähtavuse. Selleks võiks piirata/takistada parkimist ristmike läheduses nagu seda on tehtud Kopli tänava puhul.
* Mööda Ristiku tänavat peaks olema võimalik ka jalgrattaga sõita. Kui sõiduteele kergliiklustee rajamine pole võimalik, siis tuleks lubada jalgaratturitel sõita mööda kõnniteed. Selleks tuleb paigaldada vastavad liiklusmärgid.
* Vähemalt Härjapea ja Maisi tänavate vahelisel lõigul peaks olema lubatud sõita maksimaalselt kiirusega 30 km/h. Selleks on mitmeid põhjusi: elumajad asuvad sõiduteele väga lähedal, kõnniteed on väga kitsad, sõidutee ääres paiknevad Kolde lasteaed ja Ristiku põhikool.
* Vähemalt päevasel ajal ei tohiks Härjapea ja Timuti tänavate vahelisel lõigul sõiduteel ega selle ääres parkida (nagu näiteks täna Kaera tänaval). Kui linnavalitsus jõuaks kokkulepele Ristiku tn 22 krundi omanikuga kokkuleppele, et sellel krundil ehitatakse välja parkla, oleksid nad nõus oma autosid ka seal ööpäevaringselt parkima.
* Raskeveokitega liiklemine peaks jääma keelatuks.
* Härjapea ja Timuti tänavate vahelisel lõigul võiks mõlemale poole sõiduteed võiks paigaldada tõkkeid, mis kaitseksid jalakäijaid ja maju autode pritsmete eest.
* Telliskivi bussipeatust, mis paikneb Paldiski maantee poolsel suunal, võiks paikneda planeeritava bussipeatuse vastas, Ristiku-Telliskivi ja Ristiku tn 17 vahelisel alal.
* Projektis on märgistamata maha-/pealesõidud Ristiku tn 79 ja Ristiku tn 41 majade ees.
Kohtumisel tekkisid ka mõned küsimused, millele projekti koostaja ei osanud täpset vastust anda. Nimelt, kas tööde käigus rekonstrueeritakse ka kõnniteed, kas ja mil määral väheneb tänava rekonstrueerimise tulemusena liigne vibratsioon, kas projekti koostamisel tehti ka geoloogilisi uuringuid, kas rekonstrueerimise käigus uuendatakse ka muid maa-aluseid (tehno-)võrke ja kanalistasiooni, kas ja kuidas muutub peale tänava rekonstrueerimist parkimiskohtade arv.
Kõiki märkusi ja küsimusi saatsin ma vastavale abilinnapeale ja tema alluvatele. Loodetavasti võtavad nad elanike soove arvesse. |
|
Esmaspäev, 01 Märts 2010 00:16 |
|
Tööta ja seega ka piisava sissetulekuta on jäänud sajad väikeste laste vanemad. Üks kulu, kust kokku hoida, on lasteaia toidu- ja kohatasu, mis kokku ulatuvad ligi 800 kroonini kuus. Mõni laps ei käigi enam lasteaias. Teist tuuakse vaid hommikuste mängude-tundide ajaks. Leidub ka neid, keda vanemad toovad päevast päeva lasteaeda, jättes selle eest tasumata. Inimlikult arusaadav, kuid lasteaia seisukohalt võib see tähendada üks hetk tasumata palku ja arveid...
Hiljuti üks linnavolikogu liikmetest algatas eelnõu, mis võimaldab kohatasu tasumisest vabastada kõiki töötuid ja seda 100% ulatuses. Võttes arvesse mõnede lasteaedade juhatajate soovitusi, Haridusameti töötajate ja sotsiaaltöötajate arvamusi ning linnaeelave seisu, tegin ma eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid. Minu nägemuse järgi peab kohatasust vabastamine olema tavapärane linnapoolne sotsiaaltoetus, mida on võimalik taotleda igal lapsevanemal, kelle sissetulek jääb allapoole toimetulekupiiri või kes saab töötuna vaid töötutoetust. Lapsevanem peaks pööduma elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda, kes otsustaks hüvitise määra ja kannaks vastava summa lasteaiale.
Viimasel linnavolikogu istungil andsid koalitsiooni saadikud eelnõule ja minu ettepanekutele põhimõttelise heakskiitu. Lõplikku ametlikku otsust lubasid nad aga langetada esimese lisaeelarve käigus. Millal see valmib, ei osanud keegi neist täpselt öelda. Kuid ootame ja loodame parimat, eks.
|
|
Reede, 26 Veebruar 2010 11:53 |
|
Mis on veel need talveolümpiamängude alad, mida meie, suusatamislembelised eestimaalased erilise huviga jälgime? Kahtlemata iluuisutamine ja jäähoki. Täna harrastab iluuisutamist ligi 600 ja jäähokit ligi 800 pealinlast, neist üle poole on lapsed ja noored. Viimastel aastatel on nende arv vaid kasvanud. Tänu sellele, et aasta alguses toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises ja aprillis viiakse pealinnas läbi jäähoki maailmameistrivõistluste turniir, kasvab pealinlaste huvi jääspordi alade vastu veelgi. Kuid linn pole selleks valmis.
Vastupidi, jäähallide arv ning linnapoolne toetus nende kallide spordialade harrastajatele on niivõrd vähenenud, et tänavu nii mõneski klubis jäi uus rühm avamata ja nii mõnigi laps oli sunnitud kalliduse tõttu oma lemmiktreeningust loobuma. Taoline linnavalitsejate külm ükskõiksus on mulle arusaamatu. Kas ja mis neil tegelikult plaanis on, pärisin ma aru vastavalt abilinnapealt. |
|
Neljapäev, 25 Veebruar 2010 11:38 |
|
Täna rabas meid kõiki uudis sellest, kuidas aastaid hallitusega võidelnud Poska lasteaed on palunud korduvalt linnapoolset abi ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseks, kuid on siiani saanud vaid eitavaid vastuseid. Tegu on 119 lapse tervise ja vaid umbkaudu 30 000 kroonise kuluga. Linnapea uue ametiauto kahe kuu liisingumakse on ka suurem... Kui linnavalitsus tõepoolest hoolib lastest, peaks ta juba praegu vajalike tööde teostajat otsima. Selleks, et Poska lasteaia mure saaks lõpuks lahendatud ja taolisi olukordi meie linnas enam ei tekiks, esitasin täna sellise arupärimise.
Tallinnale on omistatud lapsesõbraliku linna tiitel, lausa kahel korral. Mille eest!? |
|
Neljapäev, 25 Veebruar 2010 09:25 |
|
Kohtusin mõned nädalad tagasi Tallinna teede korrashoiu ja remontimise eest vastutava abilinnapeaga. Vestluse käigus selgitas ta, et sel aastal on linnavalitsuse prioriteediks Ülemiste ristmiku ümberehitus ning just vastavate tööde maksumusest sõltub, kas ja kui palju vahendeid jääb linnavalitsusel üle teiste teede remondiks. Ühtlasi ta kinnitas, et Ristiku tänav on üks esimestest eelistustest.
Paljud põhja-tallinlased on teinud ettepaneku, et oleks hea kui Ristiku tänava remondi projekti koostajad tutvustavad meile seda. Siis oleks meil võimalik ka oma, elanike sõna sekka öelda veel enne kui projekti teostama hakatakse. Just taoline kohtumine toimub tuleval neljapäeval, 4. märtsil kl 18.00-19.30 Sõle Põhikooli aulas. Kui soovite sel arutelul osaleda, andke mulle sellest hiljemalt kolmapäeval, 3. märtsil e-mailiga või telefonitsi teada.
Telliskivi tänava remonti pidas ta vähem tõenäoliseks kuna puudub vastav projekt ning spetsialistid on soovitanud seda tänavat remontida pärast Reisijate tänava ümberkonstrueerimist. Põhja-Tallinna teedest on teederemondi objektide esialgses nimekirjas ka Soo ja Randla tänavad. |
|
|
