Täna saabunud linnapea vastusest minu arupärimisele reisisaatjate töö tulemuslikkuse osas selgub, et kolmandik pealinna ühistransporditöötajatest on reisisaatjad ja (veeremi-)koristajad (vastavalt 1075 ja 586). Raha nende palkamiseks võeti muuhulgas juhtide taskutest, vähendades nende töökoormust ja seega ka palka kuni 13%.

Peamiseks kriteeriumiks, mille järgi reisisaatjate tööd hinnatakse, on tööl käimine. Juhul kui kui te näete või kuulete, et reisisaatja käitub sobimatult, rutake juhikabiini juurde, leidke sealselt  infotahvlilt  koondise telefoninumber ja helistage. Selleks, et te oskaksite reisisaatja poole nimepidi pöörduda või vajadusel see meelde jätta, palusin linnapead leida linnaeelarvest ligi 2000 krooni nimesiltide soetamiseks.

Rõõmustagem:

Linnavalitsejatele jääb soovida vaid kindlameelsust. Ise uurin veel, kas nad tõepoolest hakkavad endise kino Rahu peatused ümber ehitama. 700 000 krooni, mis linnavalitsuse väitel lähevad need tööd maksma, on piisav summa, et kolme lasteaiarühma ruumid täielikult korda teha. 

Kui keeruline ja kummaline see tänaste uudiste valguses ka poleks, kaitsesin linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonis märtsikuus algatatud eelnõud, mis tagab ühe pere lastele võimaluse ühes lasteaias käia. Varsti kolmandat korda isaks saav komisjoni esimees toetas eelnõud, kuid kuna mõned tema vanemad erakonnakaaslased arvasid põikpäiselt, et probleemi tegelikult pole, saatsime eelnõu teisele lugemisele. Seejuures lubas komisjoni esimees arvestada ettepanekuga, mida lasteaedade juhatajad minuga jagasid, - täiendada eelnõud nii, et lisaks mitmelapselistele peredele eelistatakse ka lastaedade töötajate lapsi.

Siit leiab lühikest selgitavat presentatsiooni, siit aga komisjoni istungi protokolli.

Lugesite, et pealinna jõudis veel kolm uut trolli, mille linn soetas veel mõned aastat tagasi? Huvitav, kas mõni neist hakkab trolliks nr 9... Uurin. Püüan saada ka must-valgelt vastuse, kas Põhja-Tallinna ainsa  trolliliini lühendamine on ikka jõus. Väidetavalt härra linnapea otsustas, et mingeid muutusi siiski ei tule.

Enne kui saame ametlikult rõõmustada,  lugege palun abilinnapea vastuseid minu küsimustele Põhja-Tallinna ühistranspordi osas. Palju huvitavaid numbreid, mis kinnitavad, et tänane „hooliv linnavalitsus“ unustas oma rahakoti revideerimisel tähtsaima – linnaelanike vajadused.

Mõned faktid, mida möödunud suvel uksi avanud Kesklinna Politseiosakonna külastamisel kõrva jäid:

* Võrreldes aastataguse olukorraga on meie linnaosas registreeritud 40% võrra vähem kuritegusid. See on eelkõige masu teene.

* Suurimaks probleemiks on jätkuvalt narkomaania. Sellest aastast politseil jätkub tähelepanu ja vahendeid vaid algajatele narkomaanidele. Tänaval hulkukuvaid narkomaane ei püüda nii eelkõige palju rahalistel põhjustel. Nimelt, saab politseiosakond sel aastal tellida sama palju ekspertiise kui tegi 2008. aastal vaid meie linnaosa teenindav politseijaoskond. Eskpertiis on hea ja vajalik selleks, et korrarikkujale saaks ametlikult ja põhjendatult karistuse määrata. Narkodiileritega tegeleb täna kolm erinevat asutust. Kui kellegile on teada, kus narkootikumeid müüakse, helistage julgelt narkovihje telefonile 612 4465.

* Täna teenindavad Kolde puiesteel asuvas politseimaja töötajad (kokku 127) Kesklinna ja Põhja-Tallinna elanikke. Igal asumil on oma konstaabel, kelle kontakte saab tel 612 5400.

* Politseinikele abiks on 65 abipolitseinikku, kes möödunud aastal tegid 6 täiskohaga politseiniku töö ära. Abipolitseiniku töö eest üldjuhul ei maksta, kuid koolitused, vorm, ametitunnistus, võimalused korda lüüa ja abiks olla, uhke jõusaal jmt on piisavalt huvilisi meelitanud. Kui sama soov tekib ka teil, piiluge siia http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/abipolitseinik.

* Meie politseinike kasutuses on kaks patrulliautot. See annab neile võimaluse 5 minutiga väljakutsele reageerida. Kui olukord pole pakiline, on heaks tavaks, et jõutakse kohale hiljemalt poole tunniga.

• Ja siiski on lootust, et kurikamees on varsti käes.

Otseloomulikult!

Merimetsa võiks ju kujundada parkmetsaks, kus lisaks terviseradadel jalutamisele saaks vahepeal ka istudes jalgu puhata või loodusõpetuse tunde pidada. Lisaks valimiste eel korrapäratult rajatud mänguväljakutele võiks ju Stroomi rannas olla korralik rannahoone ning koertemänguväljak. Läbimõtlemist vajab nii sõiduautode kui ka jalgrattaste parkimine. Kopli lahe äärde võiksid ju kerkida jahisadam ja tivoli, mööda mere äärt võiks aga pääseda otse Mereakadeemia juurde ja sealt Paljassaarde.

Seni on sellest piirkonnast avalikult juttu olnud vaid hipodroomi ja Seewaldi ala täisehitamise või Merimetsa sõidutee rajamise pärast. Kui linnavalitsusel oleks aga selge tallinlaste huvidest lähtuv nägemus, milline Kopli lahe äär peaks olema, oleks tal ju oluliselt kergem ka arendajate tegevust suunata.

Just seetõttu algatasin ma viimasel linnavolikogu istungil eelnõu, mille alusel saab linnavalitsus algatada ja koostada teemaplaneeringu „Kopli lahe ranna-ala puhkevõimalused“.

Hiljuti Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud uuring näitas, et ühistranspordi osas ootavad tallinlased linnavõimult eelkõige seda, et sõiduintervallid oleksid parajad, pilethind taskukohane ning sõidukid puhtad ja turvalised. Paraku linnavalitsus on aga hoopis vastupidiselt käitunud.

Möödunud sügisel palgati meie, linnaelanike raha eest sadu reisisaatjaid, kelle ametijuhendi järgi on nende töö eesmärgiks „reisijate meeldiva teenindamise ja turvalisuse tagamine“. Viimase poole aasta jooksul on aga linnaelanikud kogenud, kuulnud või lugenud eelkõige vastupidist:

Reisisaatjate töö väga küsitavat tulemuslikkust kinnitas ka linnavalitsuse enda tellitud uuring, mille järgi pole neilt seni mitte mingit abi saanud üle poole tallinlastest.

Hind, mida linnaelanikud sadade reisisaatjate palkamise eest maksma pidid, on kõrge – lühemad sõiduliinid, hõredamad graafikud, väiksemad palgad, kõrgemad piletihinnad. Kes ei koge seda päevast päeva, on kinldasti sellest uudistest lugenud.

Kõik see tekitab eelkõige küsimuse, et kui korrapidajad on, korda aga ei ole, siis kas neid on ikka vaja. Just selles võtmes esitasin ma täna linnapeale arupärimise.

Olles ise Kesklinna linnaosa valitsuses töötanud tean, et linnaametnike hulgas on inimesi, kes oskamata ise küsimuse vastata suunavad teid alati nende inimeste poole, kes on neist pädevamad. Täna üllatas mind aga ebameeldivalt linnaametniku vastus, kes selle asemel, et anda linnavolikogu liikmele ehk linnaelanike esindajale täpset vastust, soovitas mul ajalehte lugeda. Isegi kui mul olekski huvi ja aega seda sisutühist ajalehte lugeda, poleks ma seda kätte saanud - postiljon on mind siiani sellest säästnud, ka internetis pole see kättesaadav.