Nagu pereelus nii ka linnaelus murele parima lahenduse leidmiseks tuleb eelkõige teine teist ära kuuluta. Jõudmaks ühisele arusaamale, kas ja kuidas saab Kopli 79 tegutsev kodutute varjupaik siinseid elanikke häirimata tegutseda, korraldasin ma varjupaiga töötajate ning ümbruskonna korteriühituste ja lasteaedade esindajate kohtumise.

Kohati emotsionaalse kohtumise lõpus tõdesime aga üheskoos järgmist (loe edasi):

Kui üle viie aasta Tallinna juhtinud linnavalitsus tõepoolest lõpuks mõistis, et parkimine ja üldse liiklus Kalamajas teeb elanikele muret, väärib ta üle pika aja tunnustust. Kuid tema pakutud lahendus - tasuline parkimine - pole õige ega ainus. Kuidas siinset parkimist ja üldse liiklust elanikesõbralikumaks muuta, on eelkõige meie, elanike öelda.  

Pelgulinna elaniku ja Kalamaja sagedase külalisena soovin ma, et kodukandis oleks võimalik sujuvalt liigelda. Et maja hoov oleks roheline aed. Et autot saaks võimalikult kodule lähedal parkida, sest ilma selleta ei jõua lapsi lasteaeda viia. Et jalutades lapsevankriga või sõites jalgrattaga ei peaks autode vahel laveerima. Et kiiraabi või tuletõrjeauto abi ei jääks  maja ees tihedalt pargitud autode pärast saamata. Kuid  ma ei kujuta ette, et keegi meist paluks olukorra lahendamiseks kehtestada nii iseendale kui ka veel tuhandetele Kalamaja ja Kadrioru elanikele 1500 kroonini kuus küündivat parkimistasu.

Ise pakuksin ma nelja lahendust. (loe edasi)

Parkimistasu ei ole muu kui hiiliv automaks, mis aitab linnavalitsusel vaid linnakassat täita. Selleks, et Kalamajas parkimist ja seeläbi kogu liiklust sujuvamaks muuta, tuleb koostöös elanike, linnaplaneerijate ja liiklusspetsialistidega läbi mõelda, kuhu luua parkimisplatse või -maju, kuhu rajada jalgrattateid ja -parklaid, kuhu pääseb ühistranspordiga. Kui arvad samamoodi, ütle oma "jah" siin www.petitsioon.ee/kalamajaparkimine. Poolehoidu saad avaldada ka täites ja levitades selle flaieri või kogudes allkirju sellele lehele.

Küsitluse tulemused teeme me linnavolikogule teatavaks 10. juunil. Eelnõu lõplik hääletamine toimub praegustel andmetel 22. juunil. 

Kohalike maksude seadus näeb ette, et parkimistasu saab kehtestada avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil. Tallinna linnavõimu kätes muutus parkimistasu aga hiilivaks automaksuks, millega ta karistab eestimaalasi vapruse eest Tallinnas elada ja vaid täidab linnakassat.

Tallinlased maksavad maa- ja tulumaksu, mille täidavad 2/3 innakassast. Kuid linnavõimule neist miljarditest ei piisa, et elanikele kodu juures parkimine tagada ning juba 2006. aastast kogub linn elanikelt parkimistasu. Möödunud aastal maksid elanikud parkimise eest ligi 100 miljonit krooni. Millise parkimiskorralduse eest?

Kui linnavõim laiendab tasulise parkimise ala Kalamajale, siis peab siin elav autoomanik oma kodumaja juures parkimiseks linnalt loa ostma. Kui ta on rahvastikuregistri järgi Kalamajas elanud üle aasta, saab ta ühe loa 600 krooni eest. Kui inimene on elanud Kalamajas alla aasta või tal on veel autosid, peab ta auto parkimiseks iga kuu 1500kroonise sooduskaardi ostma. Külalisele läheb aga iga tund külas viibimist 16 krooni maksma. Nii sätestab kehtiv kord.

Sel kolmapäeval linnavalitsuse avalikustatud plaani järgi muutuks tasuliseks parkimine alal, mis piirneb Tallinna lahega – Noole tänavaga – Uus-Kalamaja tänavaga – Kungla tänavaga – Tööstuse tänavaga – Volta tänavaga – paralleelselt raudteega (kuni Paldiski maanteeni) – Tehnika tänavaga – Toompuiesteega – Rannamäe teega – Suure Rannaväravaga – Põhja puiesteega – Kalasadama tänavaga ja Tallinna lahega. Ehk kogu Kalamajas.

Nagu te lugesite uudistest, kirjutas möödunud reedel sotsiaalminister alla määrusele, mis võimaldab pealinna lasteaedades taas rühmasid komplekteerima hakata. See dokument jõustub 31. mail (Riigi Teataja toimetus kinnitas mulle, et määrus avaldatakse sel reedel ja jõustub ta kolmandal päeval avaldamise hetkest).

Loodetavasti toimetab Tallinna Haridusamet sama operatiivselt nagu ta rühmade komplekteerimise peatas ning annab lasteaedadele nö rohelise tule juba samal päeval. Tänaseks tehtud ettekirjutused nn ruumide nõuete osas tunnistab Terviseamet, ameti õigusnõuniku kinnitusel, kehtetuks. Kahtlemata saab see olema tore kingitus Lastekaitsepäevaks.

Sisuline töö selle kallal, mida ja kuidas ette võtta selleks, et meie võsukused tunneksid ennast lasteaias nagu kodus, on aga alles ees.

Määruse teksti saab lugeda siit, seletuskirja siit ja lisa siit.

Mida te arvaksite kui keegi teile jutustaks sellest, et juba aastaid toimetavad kahe Põhja-Tallinna lasteaia ja ühe gümnaasiumi pered ning ühe linna raha eest rajatud mänguväljaku külastajad kogu Tallinna linna teenindavate kodutute varjupaiga ja metadooniravikeskuse vahetus läheduses? Parimal juhul peaksite te seda jõhkraks naljaks, eks ole? Paraku just sellise linnavalitsuse "nalja" ohvriks on langenud need tuhanded põhja-tallinlased, kes täna Kopli poolsaarel toimetavad.

Minu arust nii ei saa enam jätkuda. Seepärast esitasin täna linnapeale arupärimise, et saadud info põhjal ka lahendusi leida.